UMBONONCANTI
Umbononcanti weliTiko leTasekhaya kutsi lisebente ngelicophelo lemhlaba lelisetulu. Kuleminyaka, kuhlelela ngekusebentisa emasu sekucale kudlala indzima lebalulekile emitameni yaleliTiko ekusiteni kancono onkhe emakhasimende alo kuvelonkhe. Ngekukhumbula kutsi wonkhe muntfu eNingizimu Afrika ? sakhamuti, umhlali, umchamuki nobe sivakashi, silikhasimende leliTiko leTasekhaya, kusebenta ngelizinga leslisetulu kulisu nobe indlela lebalulekile yekutfola loko lokuphokophelwe, kucondzisa tinhlelo nemisebenti yalelitiko. LeliTiko litibophelele etinhlelweni letinyenti letehlukene letitawugucula kabanti takhiwo kanye netinchubo temsebenti letenta kube khona kuniketwa kwetinsita.
UMGOMO
Umgomo waleliTiko kutfutfukisa nekuvikela bucotfo besive. Lomgomo: Kutfola Tikhiya tekuPhumelelisa Umsebenti. Eluphenyweni lwekubona umgomo walo, leliTiko litfole letici letilandzelako njengaletimcoka ekucinisekiseni kuhambisana nalokulindzelwe ngulabasebentisana nalelitiko, emakhasimende nebasebenti:
kugcila ekusiteni emakhasimende
Kusebenta ngalokusecophelweni lelisetulu
Kuhambisana nemagunya
Kutfolakala kwetinsita
Kuhambisana nemagunya
Timphepha letsembekile
Tingcweti tebasebenti
Kusebenta lokungenakukhohlakala
LOKUCUKETFWE
SETFULO SENDVUNA 2
NGUBANI LOFANELE KUBA SAKHAMUTI SASENINGIZIMU AFRIKA? 6
Sakhamuti saseNingizimu Afrika ngemuva kwekuhlala sikhatsi lesidze
Lokudzingekako netinchubo tekubhalisela kuba Sakhamuti saseNingizimu Afrika
Kuphelelwa kubaSakhamuti
Kwalelwa kubaSakhamuti
Kutfola kubaSakhamuti nobe Buve balelinye live
Kuphindza futsi ubeSakhamuti saseNingizimu Afrika
KUBHALISELA KUTALWA 11
KUFAKA SICELO SEPASIPOTI 19
TICHIBELO 24
KUFAKA SICELO SESITIFIKETI SEMSHADO 30
KUBHALISA KUFA 34
UMLANDVO WAMATISI
IMINININGWANE YEKUCHUMANA NELITIKO
LETASEKHAYA
Setfulo seNdvuna
Singeniso semTsetfosisekelo setfwesa hulumende ngesibopho sekwenta ncono lizinga lemphilo lato tonkhe takhamiti nekubonisa likhono lemuntfu ngamunye.
LiTiko leTasekhaya liniketa bantfu imibhalo(emadokhumenthi) lebenta babenelilungelo lekutfola tindlu, imfundvo, kwelashwa, imali yesondlo, umhlalaphasi, imisebenti, kusitwa ngemali kanye nekusebentisa lilungelo labo lelibaluleke kakhulu ? lekukhetsa hulumende labamtsandzako. Kwengeta, liTiko leTasekhaya libuka ngeliso lelijulile kuvikela bucotfo belive letfu ngekuncuma kutsi ngubani longavakashela eNingizimu Afrika, nekutsi ngubani longajabulela kanye natsi buhle nezunzo yembuso wetfu lomusha wentsandvo yelinyenti kanye nemnotfo wawo losatfutfuka.
Kute umbuso wentsandvo yelinyenti nemnotfo walomuhla usebente, matisi nemininingwane yabo bonkhe labahlala baphindze basebente kulelo live ifanele ibhaliswe kahle futsi ikhone kutfolakala uma ifuneka. Umsebenti lobaluleke kakhulu (longumgogodla/inkhaba) lowentiwa liTiko leTasekhaya: kubhalisa bomatisi nemininingwane yetakhamiti, bahlali, nebavakashi ? kubaluleke kakhulu ekuphatseni nasekulawuleni tenhlalo, umnotfo netembusave. Kwakha sisekelo sekubusa ngentsandvo yelinyenti nekutfutfuka.
LiTiko leTasekhaya lingafananiswa nelifasitelo laphp khona bantfu betfu nebavakashi babona ngalo hulumende nelive letfu. Bonkhe baseNingizimu Afrika nebavakashi bangaphandle kwelive letfu badzinga tinsita taleliTiko. Ngako-ke, babona kusebenta jikelele kwahulumende kumiselwe kulobukadzebona. Kwengeta kulokuphatfwa kwalamarekhodi, leliTiko linemsebenti wekulawula bantfu labangena baphindze baphume eNingimu Afrika.
LoMtsetfosichibelo lomusha ( uMtsetfo nombolo ? 19 wanga -2004) lowashaywa mhlaka -18 Okthoba 2004 wakugucula impela kuphatfwa kwetekungena eveni letfu. Kwentiwa umsebenti lomkhulu manje wekucecesha basebenti baleliTiko lababukene netekungena ngekuya kwetidzingo tekushaywa kwalomtsetfo lomusha kanye nekulungiselela Timiso letivela kulomTsetfo. Lelitiko liphindze lisebentise futsi lente kutsi uMtsetfo wekuKhosela, (uMtsetfo No. 130 wanga-1998) uyasebenta, lofaka ekhatsi kuniketa emandla tinchubo letiphatselene nebakhoseliswa mhlabawonkhe.
Ngalokubanti, liTiko leTasekhaya lenta imisebenti lemibili lebaluleke kakhulu: ngulena, yekuhlalisana kwebantfu kanye neyekungena eveni.
Umsebenti wetekungena uphatselele nekulawula kungena, kuhlala nekuphuma eNingizimu Afrika kwebantfu labangasibo bakhona lekulawulwa yimiTsetfo yekungena newebaKhoseliswa. Ngisho nasetingcocweni temhlaba jikelele, sekuyacala kugcilwa kutekungena njengekutinikela etintfweni tesive letiphuma embili. NgekwaseNingizimu Afrika, imisebenti yetekungena iphindze yendlule imisebenti leyentiwa etinkhungweni nasematikweni lamanyenti lehlukene ahulumende.
Lemisebenti iphindze ifake ekhatsi kwakhiwa kweticondziso, kweluswa kwemisebenti yetekuphuma nekungena etiFundzeni nasemaHhovisini atangephandle, nekukhula kwelinani letimvume letikhishwa liTiko, kutfutseteleka lokuchubeke njalo kwebantfu labavela kulamanye emave labangena kuleli laseNingizimu Afrika. Nobe kunjalo, ngekuya kwenhloso yalencwajana, lwati lolunyenti lutawucondzana neTakhamuti taseNingizimu Afrika. Kutawukhishwa lenye incwajana leyehlukile yemisebenti yetekungena eNingizimu Afrika. Itawabiwa kabanti uma imitsetfo yetekungena seyiphelelisiwe mhlawumbe ingashayisana nekwetfulwa kwembuso wetekungena wavelonkhe eNingizimu Afrika .
Kuke kwatsatsa sikhashana, kungabacaceli bantfu labanyenti kutsi yini lelindzeleke kumuntfu kute akhone kutfola tinsita teliTiko leTasekhaya. lencwajana, liTiko leTasekhaya liyakuSita, ifuna kuchaza ngendlela lelula nalevisisekako, kubaluleka kwekufaka sicelo semibhalo lekwenta ukhone kwenta lokutsite eTikweni leTasekhaya, lokufunekako uma ufaka sicelo setinsita ngayinye, tindleko letihambisana nako, kutsatsa sikhatsi lesingakanani kanye nelwati lolunyenti loluhambisana nemisebenti yeliTiko leTasekhaya. Njengobe wonkhe muntfu eNingizimu Afrika: sakhamuti, umhlali, umkhoseliswa nobe sivakashi ? likhasimende leliTiko leTasekhaya, kusebenta ngelizinga lelisetulu kungumgomo welisu lobaluleke kakhulu locondzisa kuhlela nekushukuma kwalelitiko. LeliTiko litinikele etinhlelweni letinyenti letehlukene letitawugucula kabanti liTiko lente kancono tinchubo nemigomo lenta kube khona litfuba lekusebenta ngelizinga lelisetulu kakhulu.
Lencwajana, itawuphindze inikete tinkhomba ekuphendvuleni imibuto leshubile: ngubani losakhamuti saseNingizimu Afrika nobe ngubani lofanele kubasakhamuti saseNingizimu Afrika? Kuyevisiseka kutsi, lubuyeketo yaloluhlobo angeke likubalekele kuvusa luvelomiva uma ubuka umlandvo walelive, lapho sibuya khona, lapho siyakhona, ngekwehluka nekwehlukahlukana kwetfu, singakhona kanjani, sibumbene nangamunye sinikete inshokutsi kulamagugu langcweliswe kuMtsetfosisekelo wetfu. Ngalokufanele, leliTiko leTasekhaya litawuchubeka likhonjwe indlela tibopho tenhlonipho yeMtsetfosisekelo tekutsi iNingizimu Afrika yabo bonkhe labahlala kuyo, sihlangene ekwehlukahlukaneni kwetfu.
Lencwajana itawutfolakala ngesiVenda, siTsonga, siZulu, siSitfu nesiBhunu. Ngekwemoya weBatho Pele (kubeka Bantfu Embili), siyetsemba kutsi lencwajana itawuhlomisa bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ? emakhasimende etfu labaluleke kakhulu, ngelwati loludzingekako ngalelitiko kulomoya weBatho Pele - sibenu, siyaninakekela futsi siyanisebentela.
Kuba sakhamumuti saseNingizimu Afrika ngekuTalwa
Lomtsetfo lokukhulunywe ngawo phambilini ucale kusebenta mhlaka 6 Okthoba 1995. Utsi losakhamuti saseNingizimu Afrika ngekutalwa ngunobe ngubani lotelwe kuleli lokungenani munye webatali bakhe abe sakhamuti saseNingizimu Afrika nobe abe ngulobekahlala somphelane eNingizimu Afrika ngesikhatsi kutalwa lowo muntfu. Ikhona imibandzela lebeyisebenta phambilini kwaloMtsetfo. Nanobe ngumuphi umuntfu lotsintsekako kuloku lofuna buve bakhe buhlatiywe ufanele atsintsane neliTiko leTasekhaya lelisedvutane naye nobe imishini yaseNingizimu Afrika uma akulelinye live.
Umntfwana lotelwe eNingizimu Afrika kepha longasiso sakhamuti uyafanelwa kuba sakhamuti ngekutalwa uma ngabe angumntfwana welusiso kumuntfu losakhamuti saseNingizimu Afrika ngekuya kweMtsetfo wekuNakekelwa kweBantfwana wanga-1983 (uMtsetfo 74 wanga-1983). Caphela kutsi kutalwa kwalomntfwana kufanele kube ngulokubhalisiwe ngekuya kweMtsetfo kwekubhalisa kweKutalwa neKufa wanga-1992.
Losakhamuti saseNingizimu Afrika ngekwentalelwane ngunobe ngubani lotelwe ngaphandle kweNingizimu Afrika kodvwa watalwa ngumuntfu losakhamuti/takhamumuti saseNingizimu Afrika. Kutalwa kwakhe kufanele kubhaliswe ngekuya kweMtsetfo wekuBhalisa Kutalwa neKufa longunombolo-51 wanga-1992.
Nanobe ngubani lonemvume yekuhlala somphelane eNingizimu Afrika uyafaneleka kufaka sicelo sekutsi abe sakhamuti saseNingizimu Afrika ngekuya kwekutsi sewuhleli sikhatsi lesidze kantsi futsi utiphetse kahle ngemuva kweminyaka lesihlanu angumhlali wasomphelane. Nanobe ngubani loshade nesakhamuti saseNingizimu Afrika uyafaneleka kubasakhamuti ngekuhlala sikhatsi lesidze, ngemuva kweminyaka lemibili atfole imvume yekuba ngumhlali wasomphelane lekhishwe ngesikhatsi ashada nalesakhamuti saseNingizimu Afrika. Umntfwana longaphasi kweminyaka lengu-21 lonemvume yekuba ngumhlali wasomphelane eNingizimu Afrika uyafaneleka kubasakhamuti ngekuya kwekutsi sewuhleti sikhatsi lesidzee masinyane nje ngemuva kwekukhishwa kwemvume.
Loku kwentelwe kuphela emaNgisi lefika eNingizimu Afrika ngembikwekutsi kushaye umhlaka 2 Septhemba 1949, futsi labahleti lapha lokungenani iminyaka lemibili ngembikwekutsi kushaye umhlaka 2 Septhemba 1949.
Lokudzingekako netinchubo tekubhalisela kubaSakhamuti saseNingizimu Afrika
Uma ufaka sicelo sekuba sakhamuti saseNingizimu Afrika ngekwentalelwane kufanele uletse loku lokulandzelako:
Lifomu lekubhalisa kutalwa lelihambisana neMtsetfo wekuBhalisa Kufa neKutalwa wanga-1992. Etimeni lapho khona umntfwana angumntfwana welusiso, kudzingeka sitifiketi sesivumelwano sekusisa lomntfwana.
Sitifiketi sekutalwa selive lalona lofaka sicelo.
Sitifiketi semshado salofaka sicelo kanye nesebatali bakhe (uma tikhona)
Uma ngabe lofaka sicelo watalwa ngaphandle kwemshado, bobabili batali bakhe bafanele basayine lifomu lekubhalisa kutalwa iBI-24.
Bufakazi uma ngabe lomtali losakhamuti saseNingizimu Afrika unebuve bangaphandle
Bufakazi bekutsi lomtali losakhamuti saseNingizimu Afrika watalelwa khona.
Sicelo singafakwa eHhovisi leliNcusa, ehhovisi leMishini nobe ehhovisi lendzawo leliTiko leTasekhaya.
Kufaka sicelo sekubasakhamuti saseNingizimu Afrika ngemuva kwekuhlala sikhatsi lesidze kufanele kuletfwe loku lokulandzelako:
Bufakazi bemvume yekuhlala somphelane eNingizimu Afrika.
iSAP lekhombisa singcivito sayo yonkhe imino yakho ? kute kutfolakale umbiko wemaphoyisa.
batali nobe labo labakunakekela njengebatali bakho bafanele basayine lamafomu uma ngabe lofuna kubasakhamuti ngemuva kwekuhlala sikhatsi lesidze anguntfwana longaphasi kweminyaka lengu-16.
Lamafomu lagcwalisiwe iBI-9 nato tonkhe tingcivito temino netitfombe letimbili letilingana naletifakwa kubhukwana lelingumati (45mm budze x 35 mm bubanti) tifanele kuletfwe uma bantfwana bangetulu kweminyaka lengu-15. Loku kwentelwa kutsi kutfolakale libhukwana lelingumatisi ngemuva kukhishwe imvume yekuhla sikhatsi lesidze.
Kuphelelwa kubasakhamuti
Loku kwenteka uma ngabe sakhamuti saseNingizimu Afrika:
sitfola kubasakhamuti sakulelinye live ngekuvolontiya nobe ngendlela lesemtsetfweni, ngaphandle kwemshado;
sisebenta embutfweni wekuvikela walelinye live, lapho asakhamuti sakhona futsi, uma lelo live lisalwa imphi neNingizimu Afrika.
Nobe kunjalo, loku akwenteki uma ngabe loyo muntfu ufake sicelo endvuneni wacela kutsi angalahlekelwa buve bakhe baseNingizimu Afrika ngembikwekutfola buve balelelinye live, lakulo nobe asesebenta kulombutfo wetekuvikela walelenye live.
Kute umuntfu atfole kutsi ngabe sewuphelelwe kusakhamuti saseNingizimu Afrika, ufanele agcwalise lifomu iBI-529 bese uliyisa emahhovisi eliTiko leTasekhaya eNingizimu Afrika nobe ngaphandle.
Losakhamuti saseNingizimu Afrika ngekutsi sewuhleti sikhatsi lesidze angancatjelwa buve bakhe uma ngabe:
sitifiketi sekuhlala sikhatsi lesidze satfolakala ngendlela lengekho emtsetfweni nobe waniketa imininingwane lengemanga ngaye.
unebuve balelinye live kantsi futsi sewuke watfola sigwebo sekuvalelwa ejele tinyanga letingu-12 kunobe nguliphi live ngekwenta intfo licala futsi lebeyingaba licala ngisho naseNingizimu Afrika.
Kuto totimbili letimo akufakwa sicelo. Lona lotsintsekako utfunyelelwa incwadzi yemtsetfo lefuna achaze imininingwane letsite. Lencwadzi inesigaba lapho khona ufanele abeke tizatfu achaze kutsi kungani afanele angalelwa kunikwa buve baseNingizimu Afrika. Loku kutawubukwa ngemuva kwekutsatsa sincumo sekugcina.
Kubasakhamuti nobe kutfola buve balelinye live
Nanobe ngubani lofuna kubasakhamuti salelinye live ngalokusemtsetfweni ufanele afake sicelo eNdvuneni yeliTiko leTasekhaya kute achubeke abesakhamuti saseNingingizimu Afrika ngembikwetfola bakhamuti balelelinye live.
Naku lodzingekako:
Ticelo tingayiswa kunobe ngumaphi emahhovisi eliTiko leTasekhaya eveni nobe ngaphandle
Ngembikwekutsi kucale kusebenta umTsetfo lochitjelwe weBakhamuti (uMtsetfo 17 wanga-2004), sakhamuti saseNingizimu Afrika lesisebentise ipasipoti yalelinye live kungenteka kutsi bakhamuti baso balelewe yiNdvuna yeliTiko leTasekhaya. Lokufunekako kute acolelwe nobe tincwadzi temvume letibuya eNdvuneni kute kutsi umuntfu asebentise ipasipoti yangaphandle atisasebenti .
Ngekuya kwaloMtsetfo waseNingizimu Afrika weTakhamuti wanga-2004, locale kusebenta kusukela mhlaka 15 Septhemba 2004, sekulicala manje kutsi sakhamuti saseNingizimu Afrika lesingetulu kweminyaka lengu-21 budzala siphume eNingizimu Afrika sisebentisa ipasipoti yalelinye live. Ngetulu kwaloko sekulicala manje, kutsi leso sakhamuti, uma siseseNingizimu Afrika, sisebentise bakhamuti baso nobe buve kute sizuze lokutsite nobe sibalekele tibopho letitsite.
Kuphindza futsi ubesakhamuti saseNingizimu Afrika
Nanobe ngubani lobekasakhamuti saseNingizimu Afrika ngekutalwa nobe ngekwentalelwane:
angafaka sicelo sekubuyiselwa abe sakhamuti saseNingizimu Afrika. Nobe kunjalo loyo muntfu ufanele abuye ahlale siphelane eNingizimu Afrika.
Lokudzingekako lapha nguloku:
Lifomu iBI-9 netitfombe letimbili letincane letilingana naleti letifakwa kumatisi. Letitfombe tifanele tibe nguletisesikhatsini, tingabi takadzeni, siciniseko lesibhalwe nguloyo lofake sicelo, lesishoko kutsi sewubuyile uhlala eNingizimu Afrika siphelwane,
Umfanekiso (ikhophi) yelibhukwana lelingumatisi
Umfanekiso wesitifiketi semshado uma ngabe ashadile imali lencunyiwe lengu-R115.00 na-R15 yekukhokhela matisi.
UmTsetfo wekuBhalisa Kutalwa neKufa (51 wanga-1992), uyachaza kutsi kutalwa kwemntfwana kufanele kubikwe futsi kubhaliswe angakapheli emalanga langu-30 atelwe. Loku kutawusita liTiko leTasekhaya likhone kugcina emarekhodi ahlale acuketse imininingane lemisha futsi kusisite ekwakheni iRejista yeliNanibantfu eveni letsembekile futsi leliciniso. Kutawuphindze futsi kusite leliTiko leTasekhaya lente ngekushesha leminye imisebenti lelifanele liyente uma lomntfwana asakhulile (sibonelo: kuniketa sitifiketi sekutalwa, liBhukwana lelingumatisi, sitifiketi sekufa). Kute kubhaliswe kutalwa, umuntfu ufanele agcwalise lifomu iBI-24 (Satiso sekuTalwa) bese ulimikisa emahhovisi eliTiko letasekhaya lasedvute. Uma ngabe loyo lofaka sicelo ukulamanye emave, ufanele ayise lesicelo eMishini yaseNingizimu Afrika lesedvute nobe eNdlini yeLisombuso.
Uma ngabe umntfwana utalelwe ngaphandle kweNingizimu Afrika kantsi futsi munye walabatali bakhe bekasakhamuti saseNingizimu Afrika ngesikhatsi atalwa, lokutalwa kwalomntfwana kungabikwa eHhovisi leliNcusa, eNdlinini yeLisombuso nobe ehhovisi lesigodzi leliTiko leTasekhaya eNingizimu Afrika.
Timphepha ledzingekako ngulena:
Etimeni lapho umntfwana aneminyaka lengu-15 nangetulu budzala, kufanele kugcwaliswe lifomu iBI-9 lesicelo selibhukwana lelingumatisi.
Lokudzingekako uma kubhaliswa kutalwa
Kubalulekile kutsi kutalwa kwemntfwana kubhaliswe ngumunye webatali nobe loyo longumtali losemtsetfweni. Uma ngabe labatali bayehluleka kwenta njalo, kufanele kubhaliswe ngumuntfu labamkhetsile kutsi ente njalo. Lomuntfu-ke ufanele aphatse imvume lebhaliwe yalabatali
Umntfwana lotelwe emshadweni angabhaliswa ngesibongo seyise nobe unina nobe bobabili uma bavumelana.
Umntfwana lotelwe ngaphandle kwemshado ubhaliswa ngesibongo senina. Lomntfwana angabhaliswa ngesibongo seyise lomtalako uma ngabe loyise avuma kutsi nguye uyise walomntfwana. Bobabili batali bafanele bavumelane embikwesisebenti seliTiko leTasekhaya ngekubhaliswa kwemntfwana ngesibongo seyise.
Tinhlobo tekubhalisa kuTalwa
Kutalwa lokubhaliswa emvakwemalanga langu-30 atelwe umntfwana
Nobe nje lomTsetfo wekuBhalisa kuTalwa nekuFa (uMtsetfo 51 wanga-1992) ufuna kutsi kutalwa kwemntfwana kubikwe ngemuva kwemalanga langu-30 atelwe umntfwana, timo letitsite tingakwenta loku kungakhoneki. Tatiso tekuTalwa kwebantfwana letentiwa ngemuva kwemalanga langu-30 atelwe tatiwa ngekutsi lubhalisomuva. Lokudzingekako lapha lifomu i(BI-24) leKwatisa kuTalwa lelisayinwe ngumunye webatali nobe munye webatali labasemtsetfweni. Tinhlobo letintsatfu telubhalisomuva tehlukaniswe kanjena:
i kubhalisa umntfwana ngemuva kwemalanga langu-30 atelwe kepha ungakapheli umnyaka, ii kubhaliswa lokwentiwe ngemuva kwemnyaka atelwe umntfwana, kepha angakefiki eminyakeni lengu-15 budzala kanye;
iii nekubhaliswa lokwentiwe ngemuva kweminyaka lengu-15 budzala.
Kutalwa lokubhaliswe ngemuva kwemalanga langu-30, kepha kungakapheli umnyaka umntfwana atelwe
Uma kunjalo-ke, batali nobe batali labasemtsetfweni bemntfwana bafanele bagcwalise lifomu iBI-24. Labatali bafanele banikete tizatfu tekutsi kwentiwe yini lokutalwa kwemntfwana kungabhaliswanga ngemuva kwemalanga langu- 30 njengobe umtsetfo usho.
Uma ngabe labatali abakashadi kodwa bafuna kubhalisa umntfwana ngesibongo seyise, uyise wemntfwana ufanele acinisekise buyise esikhaleni lesiniketiwe kulelifomu iB1. Uyise wemntfwana ufanele abe khona uma kubhaliswa kutalwa kwemntfwana.
Uma ngabe batali bashadile, kutalwa kwemntfwana kutawubhaliswa ngesibongo seyise.
Tindleko: kubhaliswa mahhala.
Kutalwa lokwatiswa ngemuva kwemnyaka kepha ingakapheli iminyaka lengu-15 budzala
Batali nobe batali labasemtsetfweni bafanele bagcwalise lifomu iBI-24/1. Bafanele baphindze banikete tizatfu kutsi kungani bangambhalisanga lomntfwana emalangeni langu-30 atelwe njengekuya kwemtsetfo. Timphepha leyesekelako lekukhulunywe ngayo kusigaba 3.3 ifanele nayo ifakwe kanye kanye nalelifomu.
Tindleko: Kubhaliswa mahhala
Kutalwa kwemntfwana lokubhaliswe ngemuva kweminyaka lengu-15 atelwe umntfwana
Uma kubhaliswa lokutalwa, kusetjentiswa lifomu iBI-24/15. lelifomu lihambisana nalelinye iBI-9 (kufaka sicelo selibhukwana lelingumatisi) kanye naleminye timphepha lefanele lekukhulunywe ngayo kusigaba 3.3. batali nobe batali labasemtsetfweni nabo badzingeke banikete tizatfu kutsi kwentiwa yini kungabhaliswa lokutalwa kwalomntfwana ngemalanga langu-30 njengekuya kwemtsetfo.
Tindleko:kubhaliswa mahhala
Imibhalo ledzingekako uma ubhalisa kwemntfwana ngemuva kwemnyaka atelwe
Lemibhalo lelandzelako iyadzingeka uma kubhaliswa umntfwana usengakapheli umnyaka atelwe:
Nemfanekiso wamatisi locinisekiswe ngemaphoyisa i uma ngabe labatali abakashadi kantsi futsi lobabe akafuni kucinisekisa buyise bemntfwana. Ngakulolunye luhlangotsi, uma ngabe babe wengati wemntfwana acinisekisa buyise, kufuneka imifanekiso yabomatisi lecinisekiswe ngemaphoyisa yabo bobabili batali. Uma ngabe babe ashide namake wengati wemntfwana, imifanekiso yabomatisi babo bobabili batali kanye nesitifiketi sabo semshado siyadzingeka , nobe
Sitifiketi lesivela esibhedlela nobe indzawo labelekelwa kuyo lomntfwana. Lesitifiketi sifanele sisayinwe ngulophetse kuleyo ndzawo (Umnakekeli nobe Mathroni) futsi sifanele sibe neligama, lusuku nesitembu saleyondzawo, nobe
Sicinisekiso semininingwane yemntfwana njengobe ibhaliwe kurejista yesikolwa nobe sitifiketi lesisayinwe nguThishelanhloko, wesikolwa lacale kufundza kuso lomntfwana. Lesicinisekiso sifanele sibe nenombolo yelucingo, ibhalwe ephepheni lelinemininingwane yesikolwa lefaka ekhatsi; lusuku lesibhalwe ngalo nesitembu sesikolwa, nobe
Sitifiketi sekubhabhatiswa kwemntfwana, uma sikhishwe eminyakeni lesihlanu atelwe nobe uma ngabe kute batali, kufuneka sifungo lesibhalwe sihlobo lesisondzelene kakhulu nalomntfwana lokungenani sibe neminyaka lelishumi budzala kunaye, sibe ngulesiyatiko imininingwane yekutalwa kwalomntfwana futsi sicinisekise kutsi ungulona lekutsiwa unguye, nobe
Umbiko lobhalwe ngusonhlalakahle uma ngabe ngumntfwana lolahliwe, nobe
Likhadi lasemtfolamphilo nobe umbiko nobe nguyiphi imibhalo letifanele letingasita kutfolakale kutsi lomntfwana ngulona lekutsiwa nguye yini, nobe
Sitatimende lesivela kumuntfu lowati lona lofaka sicelo futsi longafakazela butali bemfakisicelo. Lomuntfu futsi ufanele aphekeletela umfakisicelo uma aya emahhovisi leliTiko leTasekhaya futsi utawubutwa imibuto ahlukanisiwe nemfakisicelo.
Kubhalisa umntfwana lolahliwe nobe loyintsandzane
Uma kubhaliswa umntfwana lonebatali nobe tihlobo letingatfolakali, kugcwaliswa lifomu i(BI-24). Kudzingeka umbiko lovela kusonhlalakahle, njengobe kusuke kute imininingwane levela kubatali. Uma kubhaliswa kutalwa kwemntfwana, lokutsatsa lusuku lunye uma ngabe kwentiwa ngemalanga langu-30 njengobe kumisiwe, kukhishwa sitifiketi samahhala lesifinyetiwe.
Caphela, kubhalisa ngemuva kwesikhati lesibekiwe kungatsatsa sikhatsi lesidze ngekuya kweluphenyo loludzingeka kutsi lwentiwe kute kutfolalakale kutsi lomntfwana ungubani kute kubalekelwe kwephuta, kutalwa kwemntfwana kufanele kubhaliswe emalangeni langu-30 njengobe kumisiwe.
Tindleko: Kubhaliswa mahhala
Kufaka sicelo seSitifiketi sekuTalwa
Sicelo sesitifiketi lesingakafinyetwa singafakwa kunobe nguliphi lihhovisi lesigodzi leliTiko leTasekhaya, kukhishwa imali lengu-R45.00 kuphela sicelo ngasinye. Loku kutsatsa emkhatsini wemaviki langu-8 kuya ku-12.
Njengencenye yekutinikela ekutfutfukiseni lizinga lemphilo yetakhamuti, leliTiko leTasekhaya selicalise umKhankhaso wekuBhalisa Bantfwana ngeluCingo. Loku kucinisekisa kutsi liTiko leTasekhaya liyakhona kubhalisa futsi likhiphe titifiketi tekutalwa letifinyetiwe masinyane nje umntfwana atelwe etibhedlela letiwungenele lomkhankhaso. Lomsebenti utawendluliselwa etibhedlela letinyenti lekungafinyelelwa kuto.
Kubaluleke ngani kufaka sicelo sekutsi ube namatisi?
Matisi yincwajana lefakazela kutsi ungubani. Ngalamanye emagama, ukhombisa kutsi ungulona lotsi unguye. Tinyenti tikhatsi lapho ungadzinga kusebentisa Matisi. Ungasebentisa matisi wakho kute ukhone kutfola indlu, imfundo, kanye nemisebenti leniketwa betemphilo, uma ufaka sicelo selayisensi yekushayela imoto, kutfola ematfuba emisebenti, kubhalisela luhlolo lwetemfundvo, kwenta tivumelwano temabhizinisi nobe kuhlanganyela ibhizinisi nobe kubhalisela kutfola liphakalo kumShuwalensi weSikhwama sekuPhelelwa nguMsebenti. boMatisi baphindze basetjentiswe elukhetfweni lwavelonkhe, lwesifundza kanye nelwendzawo.
Ngubani lofanele Kufaka Sicelo sekuba naMatisi
Bomatisi baniketwa ngekweSigaba 25 seMtsetfo wanga-1997, uMtsetfo wekwatisa. Lomtsetfo utsi uma ngabe usakhamuti saseNingizimu Afrika nobe ungumhlalisiphelwane, futsi ungetulu kweminyaka lengu-16 budzala, ufanelekile kutsi ungaFaka Sicelo sekuba naMatisi. Nobe ngubani losebentela umbuso nobe lowenta umsebenti lophatselene nembuso kulamanye emave nobe lovume kusebentela hulumende walelinye live uyafaneleka kutfola matisi. Loku kufaka ekhatsi indvodza/umfati nobe bantfwana baloyo muntfu.
Imininingwane lefunekako uma ufaka sicelo sekutfola Matisi
Kute utfole matisi kufuneka:
umfanekiso wesitifiketi sekutalwa lesigcotjwe ngemaphoyisa nobe inombolo yelipasi, nobe umfanekiso wamatisi wetigodzi te-TBVC (Transkei, Bophuthatswana, Venda neCiskei) nobe lipasi, kanye titfombe letimbili letincane letitsandza kutsatfwa, letilingana naletifakwa kumatisi, kanye netingcivito teminwe letitawutsatselwa kubhalisa kuRegista yeliNani leBantfu belive efomini iBI-9 lekufaka sicelo. Loku kungentiwa kuphela sisebenti seliTiko leTasekhaya ehhovisini lesigodzi nobe lesifundza nobe eMishini yaseNingizimu Afrika lekulamanye eMave.
kufanele kuletfwe sitifiketi semshado uma ngabe ushadile,
Uma ngabe make ufaka sicelo sekuba namatisi bese ucala kusebentisa nobe ngusiphi sibongo bekatiwa ngaso ekucaleni, ufanele aletse bufakazi baloko; sibonelo; ufanele aletse sitifiketi sekutalwa nobe semshado njengebufakazi bekutsi vele leso sibongo ngesakhe.
Etimeni lapho umuntfu afanele anikwe Matisi futsi, Matisi angaphindze anikwe umuntfu futsi uma ngabe waloyo muntfu umlahlekele, webiwe nobe umoshekile
Sitifiketi sesehlukaniso semshado uma ngabe loyo muntfu sewaphelisa umshado.
sitifiketi sekushona kwendvodza nobe make uma ngabe loyo muntfu angumfelokati.
Esimeni sesakhamuti lesitfole kuba sakhamuti ngekuhlala eNingizimu Afrika sikhatsi lesidze nobe umhlali walomphelo, ufanele ahambise emafomu akhe kanye naleti titifiketi, sebakhumuti ngekuhlala sikhatsi lesidze nobe sekuba ngumhlali walomphelo nobe sekucolelwa.
esimemi lapho umntfwana abhaliswe ngemuva kwesikhatsi lesimisiwe, uyacelwa kutsi ufundze indzima 3.2.4 ngetulu.
Tindleko tekufaka sicelo sekutfola Matisi
Uma ufaka sicelo sekucala awukhokhi lutfo, usenta mahhala. Nobe kunjalo bafakiticelo bafanele bete netitfombe letimbili letincane taMatisi. Kukhokhwa imali lengu-R15 uma ngabe sewunikwa Matisi kwesibili.
Ungasifakaphi sicelo sekutfola Matisi?
Ungaya eHhovisi lelidvutane nawe leliTiko leTasekhaya. Imininingwane yelihhovisi lesifundza ibhaliwe ekugcineni kwalencwajana. Bantfu labaphuma kulamanye emave bangafaka ticelo tabo tekutfola bomatisi emaHhovisi eliNcusa lelive labo lasedvutane nobe emaHhovisi eliNcusa lelikhulu lembuso waseNingizimu Afrika.
Kulandvwa kwaMatisi
Ngemuva kwekukhishwa kwamatisi, uyiswa eTikweni leTasekhaya lapho sicelo safakwa khona. Matisi utawutfunyelwa kumnikati uma ngabe acele kutsi kwentiwe njalo nafutsi likheli laliniketile lingilo.
Kulungiswa kwemaphutsa lakuMatisi
LiTiko leTasekhaya likhicita boMatisi labasemkhatsini wesigidzi kuya kuletintsatfu ngemnyaka. Leticelo letinyenti kangaka tihambisana nekungagcwaliswa kahle kwemafomu ekufaka ticelo, lokuholela ekutsini bomatisi baphume banemaphutsa. Nobe kunjalo, emaphutsa lanjalo alungiswa mahhala. Kufanele kuletfwe eHhovisi leTasekhaya emafomu iBI-9 neBI-309, bufakazi bemininingwane lengiyo kanye netitfombe letimbili letincane tamatisi.
Ipasipoti libhukwana lelidzingeka uma uphuma eNingizimu Afrika uya kulamanye emave. Takhamiti taseNingizimu Afrika leticabanga kuhambela lamanye emave tifanele tifake ticelo tekutfola emapasipoti kusenesikhatsi lesanele. Kunetinhlobo letehlukene temapasipoti aseNingizimu Afrika, nguleti:
Ipasipoti leyetayelekile inemakhasi langu-32 bese kutsi imaxi yona ina-64. Tonkhe letinhlobo temapasipoti tichazwe kabanti kulelibhukwana.
Tonkhe ticelo taletinhlobo letehlukene temapasipoti tifanele tentiwe ngekugcwalisa emafomu iBI-73 bese ayiswa ngulofake sicelo matfupha eHhovisi leliTiko leTasekhaya nobe eHhovini leliNcusa leNingizimu Afrika nobe eMishini, uma ngabe umfakisicelo angesheya kulamanye emave. Umfakisicelo ufanele atise losebenta ngemapasipoti ngebunguye. Titfombe takhe titawuhlolwa kutsi ngempela losesitfombeni nguye lofaka sicelo yini. Bafakiticelo labaneminyaka lengu-16 nobe ngetulu budzala batawutsatfwa tingcivito teminwe kute bahlolwe kucinisekiswe incwadzi yekubhalisa linanibantfu eveni.
Ngubani lofanele kufaka sicelo sekutfola ipasipoti?
Takhamiti taseNingizimu Afrika kuphela letifanele kutfola ipasipoti yaseNingizimu Afrika. Etimeni lapho bantfu labanabomatisi labaluhlata kwesibhakabhaka nobe labadzala labakhishwe kungakafiki umhlaka 01 Julayi 1986, bafakiticelo balabo bamatisi bafanele bacale ngekufaka ticelo taboMatisi labasha, labanemagabelo. Labafaka faka ticelo kwekucala bangafaka ticelo taMatisi kanye nepasipoti ngasikhatsi sinye. Leticelo totimbili tingafakwa ngasikhatsi sinye, uma ngabe umfakisicelo akakhoni kumela matisi kutsi aphume kucala.
Imininingwane ledzingekako uma ufaka sicelo sekutfola iPasipoti
Lena yipasipoti leniketwa takhamiti taseNingizimu Afrika letineminyaka lengu-16 nobe ngetulu budzala. Uma ufaka sicelo sepasipoti yalabadzala yaseNingizimu Afrika kufanele ugcwalise lifomu iBI-73 uphindze utfumele titfombe letimbili letincane tepasipoti letitsandza kutsatfwa. Uma ngabe umngcivito weminwe yakho awukafakwa eNcwadzini yekubhalisa liNanibantfu eVeni, sisebenti seliTiko leTasekhaya sifanele sitsatse tingcivito tayo yonkhe iminwe yentelwe efomini iBI-9. Kutawuphindze kulindzeleke kutsi uletse umfanekiso wamatisi wakho nobe wesitifiketi sakho sekutalwa locinisekiswe ngemaphoyisa.
Sikhatsi sekukhishwa kwepasipoti: emaviki lasitfupha
Bafakiticelo bangatikhetsela kulandza emapasipoti abo emahhovisini lapho bafaka ticelo tabo khona nobe batfunyelelwe wona ngeliposi. Uma bakhetse kutsi batfunyelelwe wona ngeliposi, batawukhokha imali lengu-R21.
Tindleko: R155
Lepasipoti isebenta iminyaka le-10.
Ipasipoti yemntfwana inikwa sakhamuti saseNingizimu Afrika lesingaphasi kweminyaka lengu?16 budzala. Uma ufaka sicelo sepasipoti yemntfwana ufanele ugcwalise lifomu iBI-73. Lelifomu lifanele lihambe nesitifiketi sekutalwa nobe imvume yebatali uma ngabe bashadile kanye netitfombe letimbili letincane letitsandza kutsatfwa. Uma ngabe umntfwana utelwe ngaphandle kwemshado, kudzingeka kuphela imvume yamake wemntfwana kute anikwe ipasipoti.
Sikhatsi sekukhishwa: emaviki lasitfupha
Ingalandvwa lapho kwafakwa khona sicelo nobe utfunyelelwe ngeliposi.
Tindleko: R115
Lepasipoti isebenta iminyaka lesihlanu.
IPasipoti yeMaxi yincwajana lenemakhasi langu-64. Yacala kusebenta mhlaka 02 Disemba 2002 yentelwa kutsi labo labahamba kakhulu batfole ipasipoti lenemakhasi lamanyenti, langetulu kwalankha langu?32 epasipoti yetivakashi. Lepasipoti iyafanana nalena yekuVakasha yehluke ngekutsi inemakhasi lengetiwe kunalankha kute ibe nemakhasi lamanyeti e-??visa??. Ikhokhelwa imali leyengetiwe kunalena leyetayekile yekuvakasha.
Sikhatsi sekukhishwa: Emaviki lasitfupha.
Tindleko: R310.
Lepasipoti iba semtsetfweni iminyaka lelishumi kuphela.
Ipasipoti yesikhashana inikwa sakhamuti saseNingizimu Afrka lesineluhambo loluphutfumako lekuya kulelinye live ngesizatfu lesitsite longeke akhone kumela kuphuma kwepasipoti yangempela. Umuntfu uniketwa ipasipoti yesikhashana uma ngabe kunebufakazi bekutsi sewusifakile sicelo sepasipoti yangempela. Bafakiticelo bepasipoti yesikhashana balindzeleke kutsi bagcwalise lifomu iBI-73.
Sikhatsi sekukhishwa: liviki linye
Tindleko: R75. Kukhokhwa nemali leyengetiwe lengu-R12 yekutfumela tingcivito teminwe uma tidzingeka kuyohlolwa ngekushesha.
Lepasipoti ingasetjentiswa tinyanga letilishumi nakunye.
bantfu labafuna kuphutfuma kulamanye emave lasedvutane langadzingi kutsi umuntfu angene nge-?visa? nobe:
labafuna kubuya eNingizimu Afrika ngekushesha.
Uma ufaka sicelo sekutfola ipasipoti lephutfumako, kufanele ugcwalise lifomu iBI-73 ngalokuphelele. Kufanele kutfunyelwe incwadzi lechazako kutsi idzingeke ngani lepasipoti, ihambisane naMatisi waseNingizimu Afrika kanye nesitifiketi sekutalwa. Uma ngabe ipasipoti yekucala yaseNingizimu Afrika yebiwa nobe yalahleka, kudzingeka umbiko wemaphoyisa kute kusetjentwe lamafomu ekufaka sicelo
Sikhatsi sekuyikhicita: emalanga lasihlanu
Lepasipoti ingasetjentiswa tinyanga letiyimfica kuphela, Kepha isetjentelwa kuphela luhambo lunye loluya eveni lekuyiwa kulo phindze kubuywe eNingizimu Afrika
Tindleko: R55
Ipasipoti lesemtsetfweni inikwa basebenti betikhungo tembuso labafanele batsatse luhambo lwemisebenti yembuso. Tonkhe ticelo timele tentiwe ngekugcwalisa lifomu iBI-73 futsi lifanele liyiswe ngumfakisicelo matfupha eHhovisi leliTiko leTasekhaya nobe eHhovisi leliNcusa laseNingizimu Afrika nobe eMishini uma akulelinye live. Lelifomu lesicelo lifanele lihambe kanye nencwadzi levela kuleso sikhungo lapho kusebenta khona umfakisicelo , ichaze kutsi kungani umfakisicelo adzinga ipasipoti yaloluhlobo.
Sikhatsi sekuyikhipha:Kusukela evikini linye kuya kulamabili ngekuya kwekuphutfuma kweluhambo.
Tindleko: itfolakala mahhala.
Lepasipoti isetjentiswa kuphela iminyaka lesihlanu.
Kubuyiswa kwePasipoti yaseNingizimu Afrika lelahlekile/leyebiwe
Uma ngabe iPasipoti yakho yaseNingizimu Afrika iyalahleka nobe, imali yekutsi utfole lenye iphindvwe kabili kuna lena lowayikhokhela ekucaleni. Sicelo sakho sifanele sihambe netitfombe letimbili letincane letilingana netepasipoti letitsandza kutsatfwa.
Tindleko: R310 ? Lomdzala
R620 - LeNkhulu
Caphela. Ipasipoti lelahlekile ikhokhelwa imali lephindziwe
Sikhatsi sekuyikhicita:Liviki linye kuya kulasitfupha
Ngekuya kwekuphutfuma kweluhambo.
Ipasipoti lephutfumako/yesikhashana ifanele icelwe kute kutfolakale lena lenye.
Ipasipoti leseyiphelelwe sikhatsi nobe leGcwele
IPasipoti leseyiphelelwe sikhatsi nguleseyiphelelwe sikhatsi sekutsi ingasetjentiswa. Uma seyiphelelwe sikhatsi angeke usakhona kuyisebentisa nobe ngabe isenemakhasi langakasebenti. Ufanele sale ufaka sicelo salensha. Uma ngabe emakhasi epasipoti yakho asagcotjwe onkhe isengakaphelelwa sikhatsi, ufanele ufake sicelo salenye.
Tindleko: R155
Tindleko tiyangeluhlobo lwepasipoti lolufunako. Bona luhla ngentasi:
Sibutsetelo setindleko tekufaka sicelo sePasipoti
IPasipiti yeSikhashana R75.00
Yalomdzala (lelahlekile) R310.00
Yemntfwana (lelahlekile) R230.00
Ibita:R155
Loku kuya ngeluhlobo lwepasipoti loyifunako.
Bona lelithebula
Lelilandzelako:
Kufakwa esikhundleni seluhlobo lolusha LwePasipoti yaseNingizimu Afrika yetiVakashi lephelelwa ngemakhasi langenalutfo
LiTiko liyati kutsi kunetizatfu tangempela leticinile letenta batfu bafune kwenta (tichibelo) kumarekhodi abo. Kunetichibelo letehlukene letenta takamiti taseNingizimu Afrika tifune kuchibela emarekhodi ato. Tinhlobo tetichibelo letentiwa kurejista yekutalwa kwemuntfu tibhaliwe ngentasi:
Caphela: Sakhamuti saseNingizimu Afrika, lesineminyaka lengu-18 nobe ngetulu ngebudzala, sitsatfwa njengalesikhulile kutsi singenta tichibelo ngekuya kweMtsetfo wanga-1992, wekuBhalisa Kufa nekuTalwa.
Tichibelo tekubhaliswa kwemntfwana lotelwe ngaphandle kwemshado kubhalisa futsi
Sigaba 11 seMtsetfo wekuBhalisa kuTalwa neKufa ivumela kuchitjelwa kwekubhaliswa kwemntfwana lotelwe ngaphandle kwemshado. Loku kwenteka uma ngabe batali bengati baloyo mntfwana bashada ngemuva kwekubhalisa kutalwa kwakhe, kube sengatsi bebashadile ngesikhatsi abhaliswa lomntfwana ekucaleni.
Tindleko:loku kwentiwa mahhala.
Imininingwane ledzingeka uma kuchitjelwa
KuBhaliswa kwekutalwa kuvula sikhala sekutsi kutalwa kwemntfwana kungaphindze kubhaliswe futsi uma ngabe batali bengati bemntfwana bashade ngesintfu (kukhishwe emalobolo) ngemuva kwekuba umntfwana asabhalisiwe. Imininingwane lefunekako uma kuchitjelwa ngaloluhlobo ngulena: satiso sekubhalisa kabusha, sifungo lesibhalwe phasi batali bengati bemntfwana kanye nesitifiketi semshado.
Uma ngabe kuyenteka kufa munye umtali wengati nobe bafa bobabili, lilunga lemndeni waloshonile lifanele liletse titifiketi tebafi kanye nesifungo lesibhaliwe.
Kwemukelwa kwebuyise bemntfwana
Umtsetfo wekuBhalisa kuTalwa nekuFa uvumela kwemukela kwebuyise bemntfwana nguyise wengati (longakashadi unina wengati) wemntfwana lotelwe ngaphandle kwemshado futsi kutalwa kwakhe lesekubhalisiwe ngaphandle kwemininingwane yeyise.
Uma ngabe unina uyavumelana nalokwemukelwa kwebuyise bemntfwana, kufanele kutsi agcwalise kanye neyise wemntfwana lifomu lelisha i(BI-1682). Lapho kufanele kuntjintjwe nesibongo semntfwana abitwe ngeseyise, kufanele kugcwaliswe lelinye lifomu (iBI 193). Uma ngabe make wemntfwana ala kwemukela buyise bemntfwana, lobabe ufanele aye eNkantolo lePhakeme, atfole incwadzi lecitsa livi lalomake. Lencwdzi ifanele ihanjiswe nalelifomu leligcwalisiwe (iBI 1682).
Tindleko: Imali lekhishelwa kwenta loku ngu- R 48.
Kwengeta imininingwane ekubhalisweni kwekutalwa
Uma ngabe emagama emuntfu akabhalwa onkhe esitifiketini sakhe, loyo muntfu angacela kwengetwe ligama nobe sibongo sakhe esitifiketini. Loku kubitwa ngekutsi kwengeta imininingwane yekubhalisa kutalwa. Lomtsetfo uyakuvumela loku uma ngabe loyo muntfu bekabhalisiwe ngembikwekutsi loMtsetfo ucale kusebenta. Sibonelo, Sigaba 23 seMtsetfo wekuBhalisa kuTalwa neKufa, wanga 1992 ucondziswe kakhulu emaNdiyeni langena eNingizimu Afrika ngembikwa-1966, umtsetfo bewungabadzingi kutsi babhalise emagama netibongo tabo. Ngaleso sizatfu-ke emarejista lamanyenti ekubhalisa kutalwa bekanemagama abo kuphela.
Imibhalo ledzingekako:
Bafakiticelo badzingeke baletse loku:
ii umfanekiso wesitifiketi semshado uma sikhona.
Tindleko:Loku kwentiwa mahhala.
kuchitjelwa kwalamanye emagama
Lomtsetfo uyabavumela bantfu kutsi bachibiyele emagama lababhalisa ngawo kutalwa kwabo. Kute loku kwentiwe bafakiticelo bafanele baletse loku:
i lifomu leligcwalisiwe iBI-85 nobe sicelo lesibhaliwe, kanye ii nebufakazi bekukhokhwa kwemali lefunekako.
Tindleko: R 50 umfakisicela longephasi kweminyaka lengu-18 budzala
R80 wemfakisicelo longetulu kweminyaka lengu-18 budzala.
Kuchitjelwa kwesibongo semntfwana lomncane
Sibongo semntfwana longaphasi kweminyaka lengu-18 budzala singaguculwa:
i uma ngabe lomntfwana watalwa ngaphandle kwemshado manje lomake sewushada nalenye indvodza lengasiye babe uyise wengati walomntfwana. Etimeni letinjena kudzingeka lemibhalo lelandzelako:
Imvume yamake kutsi kuntjintjwe sibongo semntfwana
Umfanekiso wesitifiketi semshado bufakazi bekutsi ikhokhiwe imali lelifunekako lengu-R50
ii make wemntfwana ucala kusebentisa sibongo bekasisebentisa phambilini ngobe uyise wemntfwana sewushonile, nobe, sewuphindze washada ngemuva kwekuphelisa umshado wakhe neyise wemntfwana. Etimeni letinjalo-ke kudzingeka lemibhalo landzelako:
Lifomu iBI-193 lekufaka sicelo ligcwaliswe ngumake wemntfwana
Umfanekiso wesitifiketi semshado lasakuwo, uma ashade ngekwemtsetfo
Umfanekiso wesitifiketi sesehlukaniso semshado, nobe
Umfanekiso wesitifiketi sekufa sababe wengati wemntfwana
Bufakazi bekutsi ikhokhiwe imali ledzingekako lengu-R50
iii Uma ngabe lomntfwana watalwa ngaphandle kwemshado futsi wabhaliswa ngesibongo seyise. Sibongo saloyo mntfwana singantjintjwa abhaliswe ngesenina. Imibhalo ledzingekako ngulena:
Bufakazi bekutsi ikhokhiwe imali ledzingekako lengu-R50
iv Uma ngabe umntfwana unakekelwa ngulabatsetse sikhala sebatali bakhe sibongo sakhe singantjintja abitwe ngaleso salababo bantfu. Imibhalo ledzingekako ngulena:
Bufakazi bekutsi ikhokhiwe imali ledzingekako lengu-R50
Emaphepha lafakazela kutsi labobantfu labagcine umntfwana ngubona lasebabatali bakhe nobe sitatimende lesicinisekisa kutsi ngempela labo bantfu bagunyatwe ngumtsetfo kutsi babe batali balomntfwana
Kuntinjela kulesinye sibongo (Kwemuntfu loneminyaka lengu-18 nangetulu budzala)
Umtsetfo uyamvumela umuntfu kutsi asebetise lesinye sibongo lesehlukile kunalesi lesisencwadzini yekubhalisa linanibantfu eveni nobe leso latfola ngaso kuba ngumhlali walomphelo eNingizimu Afrika. Imali lefanele ikhokhelwe kwenta loku ngu-R260. Kudzingeka lemibhalo lelandzelako:
lifomu lekufaka sicelo (iBI-196), inchazelo lebanti kutsi kungani kufanele kusetjentiswe sibongo lesisha, imvume yamake lebhalwe efomini iBI-196 uma ngabe akhona, sitifiketi semshado uma sikhona, umfanekiso wesitifiketi sekutalwa, nenombolo lesabhaliswa ngayo uma ngabe kutalwa kwabhaliswa, nobe inombolo yebunguye.
Bufakazi bekutsi ikhokhiwe imali ledzingekako lengu-R260.
Caphela
Uma ngabe bantfwana labangaphasi kweminyaka lengu-18 budzala bafanele bafakwe kulesicelo, kudzingeka imifanekiso yetitifiketi tabo tekutalwa nobe tinombolo lababhalisa ngato kanye nemvume lebhaliwe yenina.
Kuchibela jikelele
Kuchibela lusuku lwekutalwa:
Kudzingeka lemibhalo letilandzelako:
lifomu lekufaka sicelo (iBI-526) nobe sicelo lesibhaliwe bufakazi belusuku lwekutalwa lolungilo sibonelo; incwadzi levela esibhedlela, sitifiketi sekukhulelwa, likhadi lasemtfolamphilo, incwadzi levela esikolweni lacala kuso kufudza, sitifiketi sekubhabhatiswa uma ngabe wabhabhatiswa angakahlanganisi iminyaka lesihlanu budzala. Uma ngabe kute imibhalo letifakazela umnyaka wemntfwana, sisebenti setemphilo sifanele sente silinganiso semnyaka yakhe lomntfwana nobe lomelele sigodzi nobe sifundza ufanele abhale incwadzi yesincomo letawuhambisana nesicelo
Bufakazi bekutsi ikhokhiwe imali ledzingekako lengu-R48.
Kuchitjelwa kwebulili
Kudzingeka lemibhalo letilandzelako:
lifomu lekufaka sicelo (iBI-526) nobe sicelo lesibhaliwe, imibhalo lenebufakazi bebulili lobungibo kanye nebufakazi bekutsi ikhokhiwe imali ledzingekako lengu-R48.
Kuchitjelwa kwendzawo latalelwe kuyo
Kudzingeka lemibhalo lelandzelako:
lifomu lekufaka sicelo (iBI-526) nobe sicelo lesibhaliwe imibhalo lenebufakazi bendzawo lengiyo latalelwe kuyo kanye nebufakazi bekutsi ikhokhiwe imali ledzingekako lengu-R50.
Kuchitjelwa kwemininingwane yebatali uma kubhaliswa kutalwa,
Kudzingeka lemibhalo lelandzelako:
lifomu lekufaka sicelo (iBI 526) nobe sicelo lesibhaliwe, imibhalo lenebufakazi bemininingwane lengiyo yebatali kanye nebufakazi bekukhokhwa kwemali ledzingekako lengu-R50.
Kuntjintja kuchazwa kwebulili
Nanobe ngubani lohlindziwe wantjintja bulili bakhe nobe lotfole kwelashwa lokwente kutsi kugucuke bulili bakhe angafaka sicelo kuMcondzisi Jikelele weliTiko leTasekhaya kute kuntjintjwe kuchazwa kwebulili bakhe.
Kudzingeka lemibhalo lelandzelako:
lifomu lekufaka sicelo (iBI-526), umbiko lovela kudokotela lowelapha nobe wahlindza lomuntfu, nobe dokotela lonelwati lolubanti ngekwelashwa nobe lowahlindvwa kwalolo luhlobo.
umbiko lovela kulomunye dokotela lowahlola lomfakisicelo kute atfole umumo walobulili bakhe nebufakazi bekukhokhwa kwemali lefunekako lengu-R48.
CAPHELA
Uma untjintjwa bulili bemfakisicelo, inombolo yaMatisi ivele itigucukele nje. Kufanele kufakwe sicelo samatisi lomusha masinyane nje ngemuva kwekwemukelwa kwengucuko.
Tindleko: R48.
CAPHELA:
Uma ngabe lomuntfu lotsintsekako untjintja neligama lakhe, ufanele akhokhe imali lengu-R75 ngetulu.
Kubhalisa lokungemanga
Uma ngabe kutalwa kwemntfwana kubhaliswe batali lebangasibo bengati, kufanele kuletfwe tifungo letibhaliwe tebatali bengati nebatali mbumbulu bemntfwana kanye nesizatfu sekubhalisa lokungemanga. Uma ngabe kute nasinye saletitatimende kufanele kuletfwe incwadzi levela enkantolo. Imali lebekiwe ngu-R48.
Imibhalo ledzingekako yekwenta loku ngulena:
sicelo lesibhaliwe sekulungisa imininingwane yebatali, kubhalisa kabusha kutalwa kwemntfwana efomini (iBI-24) nemininngwane yebatali labafanele tifungo tabo bonkhe labatsintsekako nobe incwadzi yasenkantolo bufakazi bekukhokhwa kwemali lefunekako lengu-R48
Kubhalisa kusiswa kwemntfwana
Uma ngabe umntfwana usisiwe, labo batali belusiso bangatisa ngalokusemtsetfweni uMcondzisi Jikelele weliTiko leTasekhaya ngaloku.
Imibhalo ledzingekako ngulena:
Sicelo lesibhalwe batali belusiso
Umfanekiso wesitifiketi selusiso lofakazelwe ngemaphoyisa.
bufakazi bekukhokhwa kwemali lefunekako lengu-R48.
Ticelo tekushadiswa ngekwemtsetfo tifanele tifakwe eHhovisi leliTiko leTasekhaya lelidvute nawe uma ngabe ufaka sicelo useNingizimu Afrika naseMishini nobe ehhovisi laKhonsela uma ngabe ungaphandle kweNingizimu Afrika. Lifomu lelidzingekako uma ufaka lesicelo yiBI-130. Imali ledzingekako ngu-R45,00 yesitifiketi lesingakafinyetwa na-R10,00 walesifinyetiwe.
Kushadiswa nekunekubhaliswa kwemishado lesemtsetfweni kwenganyelwe nguMtsetfo yetemiShado (uMtsetfo No. 25 wanga-1961).
Lokudzingekako uma ubhalisa umshado wakho (Lokudzingekako uma ungena emshadweni losemtsetfweni nalokubophelelako)
Ngubani longabhalisa umshado wakho?
Lomtsetfo utsi umshado ungachutjwa kuphela:
i ngumshadisi lobekiwe losemtsetfweni welibandla letenkholo nobe inhlangano lelitsite , nobe ii sisebenti lesikhetsiwe seliTiko leTasekhaya
Ungentelwa kuphi umshado?
Imishado ingentelwa esontfweni kuphela, sakhiwo lesisentjetiselwa tenkholo kuphela, lihhovisi lesive, nobe indlu letsite. Uma ngabe umuntfu losedvutane nekushada ulimele kabuhlungu/kabi nobe uyagula, umshado wakhe ungentelwa esibhedlela.
Ngubani lofanele abe khona emshadweni?
Umshado ufanele wentiwe bakhona labo labashadako, bofakazi lababilii kanye naloyo loshadisako
Imibhalo letidzingekako uma ushada
Ngelilanga lemshado, labo labashadako bafanele betfule lemibhalo lelandzelako kuloyo loshadisako:
Bomatisi labakhishwe ngekuya kweMtsetfo wekuTatisa wanga 1998 nobe uma bangenabo bomatisi, baletse sifungo lesibhalwe efomini iBI-3. Betive labashada netakhamiti taseNingizimu Afrika balindzeleke baletse emapasipoti abo lasebentako kanye nelifomu leligcwalisiwe iBI-31 (Bufakazi bemshado).
Uma ngabe labashadako basesebancane kufuneka imvume yebatali bobabili nobe yebatali labasemtsetfweni, ibhalwe efomini iBI-32. Uma ngabe umtali lofanele anikete imvume lesemtsetfweni akatfolakali nobe akakwati kuniketa lemvume, loyo mntfwana loshadako ufanele afake sicelo semvume lefanele kuKhomishani wekuNakekelwa kweBantfwana. Uma ngabe batali balomntfwana nobe Khomishane uyala kuniketa imvume lefanele, lomntfwana ufanele afake sicelo eNkantolo lePhakeme endzaweni lahlala kuyo. Bafana labangaphasi kweminyaka lengu-18 nemantfombatana langaphasi kwa-15 yeminyaka budzala, badzinga ngetulu kwemvume yebatali nobe batali labasemtsetfweni imvume yeNdvuna yeliTiko leTasekhaya.
ngekuya kwemTsetfo wekuShadisa, umntfwana nguloyo longaphasi kweminyaka lengu-21 budzala longakate washada phambilini futsi umshado wakhe lopheliswe kufa nobe kwehlukana .
Uma ngabe behlukene, kufanele kukletfwe sitifiketi sekwehlukaniswa kwemshado. Uma ngabe kunesizatfu lesicile kutsi kungani loyo muntfu angaletsi sitifiketi sekwehlukaniswa kwemshado nobe nangabe uhlukanisa kulelinye live futsi akakhoni kutfola sitifiketi sekupheliswa kwemshado, kudzinga sifungo lesivela kuloyo muntfu. Sifanele sisho kutsi umshado wakhe wapheliswa ngalokusemtsetfweni futsi sifake ekhatsi ligama lenkantolo leyakhipha lesehlukaniso kanye nelusuku lesakhishwa ngalo.
Uma ngabe ungumfelakati, kudzingeka sitifiketi semufi. Uma ngabe kute sitifiketi sekufa, lona lotsintsekako ufanele aletse sifungo sakhe lesibhaliwe lesicisekisa kufa kwendvodza/kwamfati wakhe, sifake ekhatsi ligama lemufi nelusuka lashona ngalo.
Kusayina nekubhalisa umshado
Ngemuva kwekutsi umshado utsatfwe njengalosemtsetfweni, laba lababili labashadako, labofakazi lababili kanye naloshadisako bagcwalisa irejista yemshado. Sitifiketi lesibhalwe ngesandla siyakhishwa masinyanye ngemuva kwemshado. Loshadisako utawuyisa eTiko leTasekhaya lerejista yemshado kute kubhaliswe lomshado kuRejista yeSive yeliNanibantfu ehhovisi leliTiko lesiFundza ahlala khona.
Sikhatsi sekukhishwa kwesitifiketi: sitifiketi semshado lesifinyetiwe lesibhalwe ngesandla sikhishwa ngelilanga lemshado, mahhala. Sitifiketi lesingakancishiswa siphuma ngemuva kwemalanga langu-21.
Tindleko: yonkhe imibuto netinkinga letiphatselene nesitifiketi semshado tifanele tetfulwe ngekugcwalisa lifomu lekufaka sicelo iBI-130. timali letikhishwako nguleti:
Sitifiketi lesingafinyetwa sibita R45,00
lesifinyetiwe, sabhalwa ngangcondvomshini sibita R8,00
Ngabe bewati ?
LiTiko leTasekhaya lacela iKhomishani yeteMtsetfo yeNingizimu Afrika nga-1996 kutsi yenta luphenyo lolubanti ngetindlela tekushada letikhona eNingizimu Afrika. Njengemphumela?ke waloluphenyo, kwabese kushaywa kweMtsetfo wekweMukela imiShado yeSintfu (uMtsetfo No 120 wanga-1998) wacala kusebenta mhlaka 15 Novemba 2000.
Bewati nje kutsi imishado yetfu yesintfu iyalingana nalena yeSilumbi ngekuya kweMtsetfo wekweMukela imiShado yeSintfu? Umshado wesintfu ubhaliswa ngumuntfu lobekiwe. Kungaba ngushifu wemmango nobe lobhalisa imishado. Lomuntfu lobekiwe ufanele abe abhale siciniseko sekutsi uneligunya lekubhalisa umshado. Bantfu labashade ngesintfu bangawubhalisi umshado wabo kepha manje sebafuna kuwubhalisa bafanele bafake sicelo sabo ehhovisi leliTiko leTasekhaya lelisedvute nabo. Labantfu bafanele baphekeletelwe bameleli lababili, kunconotwa kutsi babe ngulabavela kulemindeni yomibili. Bonkhe bantfu labashade ngezintfu bayakhutsatwa kutsi bavele batewubhalisa imishado yabo eTikweni leTasekhaya.
Kubika Kufa
Uma umuntfu afa, Umtsetfo (uMtsetfo wekubhalisa kuTalwa neKufa, 1992) utsi kufa kwemuntfu akubikwe kumuntfu logunyatwe kutsi kubikwe kuye imibiko lenjalo. Kwamanje labantfu labalandzelako ngabo labagunyatiwe:
Tisebenti letitsite letikhetsiwe teliTiko leTasekhaya
Emaphoyisa, ikakhulu etindzaweni lapho kute emahhovisi eliTiko leTasekhaya
Uma umuntfu losakhamuti nobe umhlali walomphelo afela ngaphandle kweNingizimu Afrika, kufa kwaloyo muntfu kufanele kubikwe eHhovisi leliNcusa nobe iMishini lesedvute yaseNingizimu Afrika. Umfanekiso wesitifiketi sekufa lofakazelwe ngemaphoyisa lokhishwe ngulelo live ufanele kutiwe nawo uma kutewubikwa lokufa. Uma ngabe umufi utawungcwatjwa eNingizimu Afrika, liHhovisi leliNcusa nobe iMishini itawelekelela ngekwekuhambisa sidvumbu siye eNingizimu.
Uma ubika kufa, ugcwalisa lifomu iBI-1663. lelifomu linetigaba letehlukene letigcwaliswa ngulabo labatsintsekako ekubikweni kwalokufa. Labo labatsintsekako ngulaba: loyo lobika lokufa, dokotela lofakazele kushona kwakhe lomuntfu naloyo logunyatwe kutsi kubikwe kuye kushona kwebantfu njengobe sishito ekucaleni.
Uma ngabe kute dokotela njengasetindzaweni tasemaphandleni, emakhaya, umholi wemmango utawubese utawubhala Umbiko weKufa (agcwalise lifomu iBI-1680). Lombiko wekufa ungagcwaliswa kuphela ngumuntfu logunyatwe liTiko kutsi ente njalo. Lomuntfu utawuletsa eTiko leTasekhaya lifomu iBI-1680. Lesisebenti seliTiko sitawugcwalisa lifomu iBI-1663.
Tinyatselo tekubika nekubhalisa kufa
Sinyatselo 1: Dokotela lohlole sidvumbu ufanele agcwalise lifomu (BI-1663) leKubika Kufa/Kutalwa kwemntfwana lashonile. Kukhona sigaba kulelifomu lesifanele sigcwaliswe ngudokotela bese usifaka emvilophini uyayivala. Incenye lesele yelifomu iyagcwaliswa ihanjiswe nalemvilopho levaliwe bese unika sihlobo lesisondzelene kakhulu nemufi nobe umngcwabi lotawungcwaba loyo muntfu. Lemvilopho itawuvulwa kuphela sisebenti lesifanele seliTiko leTasekhaya.
Sinyatselo 2: Losihlobo lesisondzele kakhulu nemufi-ke, ufanele atsetse lelifomu anikete umngcwabi lokungeyena atawungcwaba. Uma ngabe lomngcwabi unikwe ligunya lekubikelwa tatiso tekufa, utawugcwalisa tigaba letifanele bese uniketa sitifiketi sekungcwaba (iBI-14). Lomngcwabi utwaubese utsatsa lelifomu leligcwatjisiwe aliyise eTiko leTasekhaya lelidvutane. liTiko leTasekhaya litawubese linika sihlobo semufi sitifiketi sekufa.
Uma ngabe lomgcwabi akanikwa ligunya lekunikwa tatiso tekufa ngekuya kwemtsetfo, ufanele aletse eTiko leTasekhaya nobe Emaphoyiseni ladvutane imibhalo lefanele kute kutsi kukhishwe sitifiketi sekungcwaba kulungiswe nemibhalo yekukubhalisa
Sitifiketi sekufa
Ticelo tetitifiketi tekufa tifale tifakwe eHhovisi leliTiko leTasekhaya lelisedvute uma ngabe ufaka sicelo useNingizimu Afrika. Uma ukulamanye emave, ticelo tifanele tifakwe eMishini nobe ehhovisi laKhonsela waseNingizimu Afrika.
Unikwa sitifiketi sekufa lesifinyetiwe ngalelo langa ucedza kubhalisa. Yonkhe imininingwane lelandzelako ibhalwa efomini lekufaka sicelo iBI-132 futsi kukhokhwa imali lengu-R10-00. sitifiketi lesiphelele (lesingakafinyetwa) sekufa sitfolakala ngekukhokha imali lengu-R45-00.
Imvume yekuNgcwaba
Kubalulekile kucaphela kutsi ngekuya kwaloMtsetfo (weKubhaliswa kwekuTalwa neKufa wanga-1992), kute umngcwabo lotawentiwa ungakagunyatwa. Leligunya liba yimvume yekungcwaba. liTiko leTasekhaya, Emaphoyisa nebangcwabi labakhetsiwe banikwa ligunya lekubhalisa kufa baphindze bakhiphe timvume tekungcwaba
Kufa lokungasilo licinisa
Umuntfu lobhaliswe ngeliphutsa kuRejista yeliNanibantfu eve kutsi ufile ufanele akubike loku eTiko leTasekhaya lelidvutane naye kute kutsi kuphenywe ngekuphutfuma kulungiswe, kubhalwe lokungemaciniso. Tingcivito tayo yonkhe imino netitfombe tifakwe kulelifomu iBI-9 tiyadzingeka kwenta loku.
siphumelele emitameni yetfu yekwenta tigidzigidzi tebantfu tibe nekwetsemba. Senta sivumelwano sekutsi sitawakha umphakatsi lapho khona bonkhe baseNingizimu Afrika, labamnyama nalabamhlophe batawati kushayela etulu, ngaphandle kwekuba neluvalo, babe nesiciniseko sesitfunti nemalungelo abe ebuntfu langeke bawatsatselwa ngumuntfu ?sive semushi wenkosazana lesinekuthula ngaso nemhlaba.?
Lomlandvo waMatisi waseNingizimu Afrika usondzelene kakhulu nalowo wesive sonkhe. Beyichaza kutsi ngubani lona loyiphetse. Kulomunye umuntfu beyisisetjentiswa sekugcilata, kulomunye njalo yayiyindlela leya emnotfweni.
Ngaphambi kwa-1972, hulumende bekakhiphe matisi loluhlata satjani. Lonake wabese umelelwa nguloluhlata sasibhakbhaka lomncane, longangena ekhikhini ngaFebhuwari kulowo mnyaka. Ekhasini lekucala wawunemininingwane yebunguye bemnikati. Leminye-ke imininingwane njengelayisensi yekushayela, sitifiketi semshado nalokunye yayinanyatsiselwa kulomatisi.
Kusukela ngaMeyi 1980, kwabese kukhishwa matisi lomncane loluhlata satjani. Lona-ke bewubhalwe ngangcondvomshina futsi ufakwe nalokutsite kuvikelwe kutsi bantfu bangawukopi bente babo labangemanga.
UMtsetfo wekuTatisa lowacala kusebenta nga-1986 wefika nalomatisi loluhlata satjani njengobe sati. Phambilini kwaloku, uma ngabe umuntfu bekashadile, sitifiketi sakhe semshado sasifakwa kuye lomatisi. Loku kwayekelwa kwentiwa uma kungena uMtsetfo lomusha. Eminyakeni lelandzelako, kwentiwa tingucuko kuloMatisi kepha letingucuko betiphatselene nekuvikeleka kute bantfu bangakhoni kuwukopa batakhele babo bomatisi mbumbulu
Matisi eTabelweni
Ngesikhatsi kwakhiwa tabelo, iTBVC (Transkei, Bophuthatswana, Venda neCiskei), tatikhipha bomatisi bato. Bebafanana nalabo labakhishwa nguhulumende waseNingizimu Afrika. Nobe kunjalo luchungechunge lwetinombolo tabo betentiwa ngekwehluka. Kuphela kwelubandlululo-ke kwenta kutsi letabelo tibe yincenye yeNingizimu Afrika. Nanobe ngubani lobekanamatisi waletabelo,TBVC bekasanikwa matisi waseNingizimu Afrika.
Matisi lamuhla
Sihambe indlela lendze kusukela satfola umbuso wentsandvo yelinyenti nga-1994. Lomatisi bekasetjentiselwa kusehlukanisa kudzala lamuhla usihlanganisa sonkhe tsine baseNingizimu Afrika. Ukhombisa kwehlukahlukana kwetfu sisive, usikhumbuta kutsi umNingizimu Afrika wehluke ngendlela yakhe futsi wenta sitibone simunye.
Uma ngabe kukhona lofuna kukuphawula ngemisebenti loyentelwa liTiko leTasekhaya nobe ngabe unemibuto ukhululekile kutsi ungasitsintsa kuletinombilo tetincingo nemakheli laniketiwe.
INHLOKOHHOVISI
Inombolo yamahhala: 0800 60 11 90
Ifeksi: 012-810 8169
EMAHHOVISI ETIFUNDZA
Lucingo: 043 6434689/99
Ifeksi: 043 6434613/5
Umuntfu longatsintfwa: N.G. Tinga
Lucingo: 053 8395434
Ifeksi: 053 8326283
Lucingo: 035 7891366/7
Ifeksi: 035 7891369
Lucingo: 013 7528164
Ifeksi: 013 7533501
Lucingo: 021 46551183
Ifeksi: 021 4617686
Sifundza saseNyakatfo Nshonalanga
Lucingo: 018 3845443/8
Ifeksi: 018 3845449
Sifundza saseGauteng
Lucingo: 012 3262450
Ifeksi: 012 3234783
Lucingo: 011 4762336/ 2382
Ifeksi: 011 4762402
Lucingo: 015 2955220/1
Ifeksi: 015 2914455
Lucingo: 051 4039138
Ifeksi: 051 4300295
